Täna, 9. veebruaril 2022 võttis Riigikogu vastu seadusparanduse, millega likvideeriti ebamõistlik olukord, kus riik ühe käega andis abi abivajajatele aga samas jättis reguleerimata selle sihtotstarbe. Ühinenud Kohtutäiturid avaldasid selle kohta arvamust seaduse vastuvõtmise hetkest peale, et selliste mittearestitavate toetuste regulatsioon peab tulenema seadusest ja seda ei saa mingil moel reguleerida kohtupraktika kujunemisel läbi analoogia.

Seaduse vastuvõtmise hetkel kuulus selline ühekordne hüvitis arestimisele kohtutäituri poolt täitemenetluse raames võlgnevuste katteks. Täna on seaduse tasemel sellesse selgus toodud ja inimesed, kellele selline raha laekub pangakontole peavad sellest viivitamatult kohtutäiturit kirjalikult teavitama ja paluma makstud hüvitise osas raha tagastada (mittearestitav). Selliste avaldustega ei tasu viivitada, ehk avaldused tuleb esitada hiljemalt kolme päeva jooksul raha laekumisest kohtutäituri kontole. Parem on veel, kui selline info edastatakse kohe, kui on teada sellise hüvitamise saamisest.

Seaduseparanduse tekst, mis puudutab nn energiakulude toetuse hüvitiste mittearestimist on järgmine:

§  11⁶. Täitemenetluses energiahinna tõusu leevendusmeetmena makstavale toetusele
sissenõude pööramine

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel vähemkindlustatud peredele eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks makstav toetus on sissetulek, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata.

Muudatus on sisse viidud siis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse 1. peatükki

Kogu tekst SIIT