Kui tähtajaks ei täideta rahalist kohustust, on sissenõudjal õigus nõuda viivist vastavalt täitedokumendile (kohtumäärus, kohtuotsus jne). Kohtumäärusest saab võlgnik vaadata, kas menetlusse on antud kogu nõue või on lisandumas ka viivised. Millise ajaperioodi eest ja kui suur viiviseprotsent arvestatakse, see on märgitud kohtumääruse resolutsiooni osas.
Täitemenetluse algatamisel ei saa kohtutäitur veel öelda, kui palju viiviseid lisandub, kuna ei ole teada, millal võlgnik oma kohustuse täidab. Mida pikem on tagasimakse periood, seda suuremaks kujunevad viivised ja sellelt võib kohtutäituril omakorda tekkida õigus küsida kohtutäituri põhitasu.

Näide: Laenu summa 200€. Kohtumäärusega mõisteti sissenõudja kasuks välja seadusejärgne viivis (VÕS §113) alates 01.01.2018  8% aastas (0,022% päevas). Võlgnevus tasutakse aasta hiljem (01.01.2019). Kokku hilineti laenu tagastamisega 366 päeva.Viivis arvutatakse järgmiselt: leitakse ühe päeva viivis  200p x 0,022%=0,05€ päevas, see korrutatakse hilinetud päevadega 0,05 x 366=18,30€.

Sissenõudja on isik, kellel on võlgniku suhtes täitedokumendist tulenev nõue.

Sissenõudja valib kohtutäituri, kuid lähtuda tuleb kohtutäituri tööpiirkonnast. Sissenõude võlgniku varale saab pöörata kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti tööpiirkond hõlmab Pärnu, Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Rapla maakonda.

Kohtutäitur reeglina ei saa keelduda töö vastuvõtmisest, kui täitemenetluse algatamise eelduseks on korrektselt täidetud ja allkirjastatud täitmisavaldus ning nõuetele vastav täitedokument.  Täitmisavalduse ja vajalikud lisad saab kohtutäiturile esitada paberkandjal kohtutäituri büroos või elektrooniliselt e-posti aadressile. On erandlikud võimalused seaduses ka keeldumiseks, kuid siis peab kohtutäitur viivitamatult tegema sellekohase otsuse ja selle avaldajale ka kätte toimetama. Telefoni teel seda teha ei saa.

Täitmisavaldusele märgitakse

• kohtutäituri nimi kellele avaldus esitatakse;
• sissenõudja ja võlgniku nimi, isikukood, sünniaeg või registrikood, elu- või asukoht, muud kontaktandmed (telefon, e-post);
• kui sissenõudjal on esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus (kui kohtutäituril ei ole võimalik kontrollida esindusõiguse olemasolu, nt volikiri);
• nõude sisu ja nõude suurus;
• teadaolevad andmed võlgniku vara kohta ning millisele varale sissenõude pööramist soovitakse.

Täitmisavaldusele tuleb lisada täitedokument. Täitedokumendid on loetletud täitemenetluse seadustiku § 2 lg-s 1 (kohtuotsused- ja määrused, kohtuväliselt vaidlusi lahendavate organite otsused, rahalised karistusotsused, maksuotsused, teistest riikidest pärinevad täitedokumendid, sundenampakkumise aktid, notari tasu arved, kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsused, notariaalselt tõestatud kokkulepped, täitevvõimu ettekirjutustest tulenevad rahalised nõuded).

täitedokument peab olema välja antud pädeva organi poolt ja see esitatakse kohtutäiturile originaalina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana.

Täitedokument esitatakse eesti- või ingliskeelse algdokumendina või eesti- või ingliskeelse ametliku või kinnitatud tõlkena.

Täitedokument peab olema jõustunud või viivitamata täidetav.

Täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel avab kohtutäitur täitetoimiku ja toimetab võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule loetakse täitemenetlus alanuks.

Kohtutäitur teeb võlgnikule ettepaneku nõude vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva jooksul (elatise nõude puhul 10 päeva jooksul). Vaid sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Kui võlgnik 30 päeva jooksul (elatise nõude puhul 10 päeva jooksul) nõuet vabatahtlikult ei täida, alustab kohtutäitur täitetoimingutega (pöörab sissenõude võlgniku varale).

Sissenõudjal on õigus saada infot täitemenetluse kohta, viibida toimingute juures, esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse peale, esitada avaldusi ja taotlusi jne. Näiteks on sissenõudjal õigus anda nõusolek täitetoimingu edasilükkamiseks, esitada taotlus täitemenetluse peatamiseks ja lõpetamiseks või vara arestist vabastamiseks. Kohtutäitur kooskõlastab sissenõudjaga sissenõude pööramise võlgniku varale, küsib seisukohta vara hindamiseks, kordusenampakkumise korraldamiseks ja vara allahindamiseks jne.

Sissenõudja saab infot tema täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetluse kohta kohtutäituri büroost ja telefoni teel büroo lahtiolekuaegadel või e-posti teel. Kui sissenõudja soovib tutvuda täitetoimikuga või saada infot menetluse kohta kohtutäituri büroos kohapeal, siis soovitame eelnevalt aeg telefoni teel kokku leppida

Võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.

Täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega, mille edastab ka sissenõudjale.  Kui selgub, et täitedokumendist tulenev nõue ei ole tegelikult täidetud, on sissenõudjal õigus pöörduda uuesti kohtutäituri poole.

Ostuhinnale lisandub riigilõiv kinnistusraamatus omandikande muutmise eest Riigilõivu seaduses sätestatud määras.

Vara valduse saab üle anda vara valdaja ehk üldjuhul isik, kelle vara kohtutäitur enampakkumisel müüb. Kohtutäituril tavapäraselt vara valdust ei ole, millest tulenevalt tuleb enampakkumise võitjal saavutada kokkulepe valduse vabatahtlikuks üleandmiseks vara valdajaga, mitte kohtutäituriga. Kui vara valdaja valdust vabatahtlikult üle ei anna, tuleb enampakkumise võitjal alustada vara valdaja vastu täitemenetlus kinnisasja valduse väljanõudmiseks.

Ostuhinna tasumise kohustuse rikkumisel ei tagastata tagatisraha. Makstud tagatisraha kantakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja eelarve ühisossa.